- Izindlela zokufundisa ezihlukile zibeka phambili intuthuko ehlangene, ukuzimela, kanye nokubamba iqhaza okusebenzayo komfundi.
- Amamodeli avelele afana noMontessori, uWaldorf, Reggio Emilia, izikole zentando yeningi kanye neFreinet, banikeza izindlela ezahlukene kodwa babelana ngokwenza kube ngokwakho kwezemfundo.
- Amaphrojekthi amasha afana U-Amara Berri, izikole zamahlathiImiphakathi efundayo kanye namaqembu abazali andisa ukwehlukahlukana kwezindlela ezivumelaniswe nezimo ezahlukene.
Izindlela zokufundisa ezihlukile ziye zathola indawo eminyakeni yamuva nje njengempendulo yemikhawulo esobala yezinhlelo zemfundo zendabuko. Lokhu kukhuphuka kuvela esidingweni somphakathi sokuhlangenwe nakho kokufunda komuntu siqu, okugxile kubantu okufanelana nezikhathi. Ngokungafani nemodeli yendabuko, lezi ziphakamiso zifuna ukubeka umfundi phambili, zibeke phambili izintshisekelo zakhe, ijubane, kanye namathalente esikhundleni sesakhiwo esiqinile nesifanayo. Uguquko lwezemfundo luyaqhubeka, futhi kuyafaneleka ukuhlola lezi zindlela ngokujulile ukuze kuqondwe amandla azo nokuthi zingashintsha kanjani imfundo.
Kusukela ezindleleni ezisungulwe emhlabeni wonke ezifana neMontessori, Waldorf kanye neReggio Emilia, kuya kumaphrojekthi amasha e- izikole zamahhalaKungakhathaliseki ukuthi kusemahlathini noma emiphakathini yokufunda, izindlela zokufundisa ezihlukile zakha indawo yonke ehlukahlukene neguquka njalo. Uma ufuna ukwazi ukuthi ziyini, izisekelo zazo, izinhlobo, izinzuzo kanye nokuhlangenwe nakho okumelelayo kakhulu, lesi sihloko sizosebenza njengereferensi ephelele nesebenzayo.
Ziyini izindlela zokufundisa ezihlukile?
Umqondo we ukufundisa Igama elithi "okunye" lisho zonke lezo ziphakamiso zemfundo ezihluka ezindleleni nasezimisweni ezivamile zesikole sendabuko. Ngokungafani nezindlela zakudala - ezibonakala ngokuba semthethweni, igunya eliqondile, ukubamba ngekhanda kanye nokungenzi lutho komfundi - izindlela zokufundisa ezihlukile zikhuthaza ulwazi lokufunda olunobuntu, olusebenzayo nolusekelwe kumongo.
Umgomo wayo ukwenza kube lula ukuxhumana okunenjongo phakathi kwabantu, ukukhuthaza intuthuko ehlangene yomfundi ezindaweni zokuqonda, ngokomzwelo, kwezenhlalo nangokwenyama. Lawa mamodeli ahlose ukubhekana nezitayela zokufunda ezahlukahlukene kanye nesivinini, kungakhathaliseki ubudala, amakhono okuqonda, noma isizinda samasiko. Isici sawo esivamile ukuqhela emodelini "yemfundo yasebhange" (uPaulo Freire), lapho uthisha edlulisela khona ulwazi umfundi okumele aluthole ngokunganaki, futhi aye endleleni yokuxoxisana, yokudala, neyokuguqula.
Izici ezivamile zezindlela zokufundisa ezihlukile
- Indlela egxile kubafundi: Umuntu ngamunye ungumlingiswa oyinhloko wokufunda kwakhe, enemisebenzi, izigqi kanye namaphrojekthi ahambisana nezintshisekelo zakhe nezidingo zakhe.
- Ukufunda okusebenzayo nokuhlangenwe nakho: Ukuhlola, ukwenza, amaphrojekthi okubambisana kanye nokuxhumana ngqo nendawo ezungezile kubekwa phambili, kusale ukukhumbula okulula.
- Izindawo eziguquguqukayo: Amakilasi aguqulwa abe yizindawo ezivulekile zokudala, ukuhlola kanye nenkululeko yokuhamba, kuhlonishwa intuthuko yomzimba nengokomzwelo yengane ngayinye.
- Ukuhlolwa kobuciko kanye nokuvezwa: Ubuciko, ukudlala, ukubonakaliswa komzimba, kanye nocwaningo oluzenzakalelayo kuthatha indawo ebalulekile enkambisweni yokufunda.
- Ukubandakanyeka komndeni nomphakathi: Kukhuthazwa ukubandakanyeka ngenkuthalo kwemindeni, abanakekeli kanye namalungu omphakathi wendawo njengabameli bezemfundo.
- Ukugcizelelwa kokubambisana nokubandakanywa: Uma kubhekene nokuncintisana, izindinganiso zokusizana, ubumbano, ukufakwa kokungafani kanye nokuxazulula izingxabano ngokuthula zibekwe phambili.
Ezinye izindlela zokufundisa ezihlukile zivela ezikhundleni ezithile zefilosofi noma emibonweni yokufundisa (njengeMontessori noma iFreinet), kanti ezinye zenza lokho njengempendulo ewusizo ezidingweni zomongo. Nokho, bonke babelana ngomqondo wokuthi imfundo iyindlela eya ekuguqulweni komphakathi kanye nokwabantu ngabanye.
Umsuka kanye nokuvela kwezindlela zokufundisa ezihlukile
Umlando wezindlela zokufundisa ezihlukile uqala ngasekupheleni kwekhulu le-19 nasekuqaleni kwekhulu lama-20, ngesikhathi sokuphakama kwezinguquko kwezemfundo. Bebhekene nokuthuthuka kwezimboni kanye nokwanda kwemfundo ephoqelekile, othisha nabacabangi abahlukahlukene (uJohn Dewey, uMaria Montessori, uRudolf Steiner, uLoris Malaguzzi, uPaulo Freire, phakathi kwabanye) baqala ukungabaza ukuqina kanye nokushiyeka kohlelo lwendabuko.
Lokho okubizwa ngokuthi 'iSikole Esisha' noma ukufundisa okuqhubekayo kwakumelela enye yezindlela zokuqala ezinkulu zokushintsha, ezisekelwe ekusebenzeni kahle, uthando kanye neminikelo yesayensi yezengqondo yokuziphendukela kwemvelo. Kusukela lapha kwavela izinhlangano ezinethonya ezifana neMontessori, Waldorf, Reggio Emilia noma iFreinet pedagogy, ezivezwa ezikoleni eziningi kanye nokuhlangenwe nakho emhlabeni jikelele.
Ngaphezu kwalokho, emashumini eminyaka amuva nje kube nokwanda kwamaphrojekthi emfundo, aphefumulelwe yilezi zimiso, avumelanisa izimiso zawo nezimo ezahlukahlukene: izikole zasehlathini, izikole zamahhala, izikole zomphakathi, izikole zentando yeningi, amaqembu abazali, omama basemini, imiphakathi yokufunda e-inthanethi noma ehlanganisiwe, phakathi kwezinye.
Amamodeli nezibonelo zezindlela zokufundisa ezihlukile
Kunezinhlobo eziningi zezindlela zokufundisa ezihlukile, ezingahlukaniswa ngezinhlobo eziningana ngokwemvelaphi yazo, indlela kanye nezinhloso. Ngezansi kunezinethonya kakhulu nezisakazeke kabanzi, kanye nezici zazo eziyinhloko, izinzuzo kanye nezixhumanisi ezithakazelisa.
Ukufundisa kweMontessori
Indlela yokufundisa yaseMontessori, eklanywe ngu UMaria Montessori Ekuqaleni kwekhulu lama-20, kwakusekelwe embonweni wokuthi ukuzimela, inhlonipho yemigqi yomuntu ngamunye, kanye nokuhlola ngokukhululeka kubalulekile ekuthuthukisweni kwengane.
- Indawo elungisiwe: Amakilasi ahlelwe ngendlela yokuthi izingane zikwazi ukuthola izinto zemfundo ezikhohlisayo nezizilungisayo ngokukhululekile, okuvumela ukufunda ngokuzimela.
- Umfundisi njengomhlahlandlela: Indima yomuntu omdala ukuhamba, ukubuka nokuqondisa, ngaphandle kokuqondisa noma ukuphoqelela imisebenzi, ukuphendula ezithakazelweni eziboniswa ngumfundi ngamunye.
- Ukufunda okuqondiswa nguwe: Izingane zikhetha imisebenzi yazo futhi zilawule isikhathi sazo, okukhuthaza ukwenza izinqumo, umthwalo wemfanelo, kanye nesisusa sangaphakathi.
- Ukuthuthukiswa Okuphelele: I-Montessori ihlanganisa izici zomzimba, zobuhlakani, zemizwa kanye nezenhlalo, isebenzisa izinto ezibonakalayo ukuze ithuthuke ezindaweni ezifana nezibalo, ulimi, impilo esebenzayo, imizwa, ubuciko kanye nesayensi.
- Imfundo yabantu abaneminyaka exubile: Amaqembu avame ukuba neminyaka eminingana, okukhuthaza ukufunda ngokubambisana kanye nokuhlonipha amazinga ahlukene entuthuko.
Ulwazi olwengeziwe mayelana neMontessori ku- Isisekelo saseMontessori.
Imfundo kaWaldorf
Kuthuthukiswe ngu Rudolf Steiner, the Indlela kaWaldorf Kugcizelela intuthuko evumelanayo neyokudala yomuntu, kubhekiswa ezicini zomzimba, ngokomzwelo, nangokomoya. Izikole zaseWaldorf zigcizelela ubuhlakani, umcabango, ubuciko, umculo, kanye nokuxhumana nemvelo njengezinto ezishukumisa ukufunda.
- Amakilasi afudumele nezinto zemvelo: Izindawo zamukelekile, zinezinto zokhuni, imibala ethambile, kanye nokungabikho kobuchwepheshe ezigabeni zokuqala.
- Indlela yomhlaba wonke: Uhlelo lwezifundo luhlelwe ngokuhambisana namaphrojekthi kanye nezindikimba ezihlanganisayo, ngaphandle kwezihloko ezihlukaniswe ngezigaba, okuthuthukisa ukuhlukahluka kolwazi.
- Ukubaluleka komdlalo kanye nobuciko: Ukudlala ngokukhululeka, ukubonakaliswa komzimba, ukudweba, imidlalo yaseshashalazini nomculo kuthatha indawo ebalulekile, kanye nemisebenzi engokoqobo kanye nomsebenzi wezandla.
- Ukuzibandakanya komndeni kanye nomphakathi: Ukubambisana phakathi komndeni, isikole kanye nomphakathi kuyaziswa njengengxenye eyisisekelo yenqubo yemfundo.
- Ukuhlolwa ngaphandle kwezivivinyo: Amabanga awabekwa phambili, kodwa kunalokho kusekelwa komuntu ngamunye kanye nokuqashelwa kwekhwalithi.
Isixhumanisi esisemthethweni sokubhekisela: Ipulatifomu Yokuhlela - Izindlela Zokufundisa Ezihlukile.
I-Reggio Emilia Pedagogy
Indlela yokufundisa iReggio Emilia, eyaqala e-Italy ngemva kweMpi Yezwe Yesibili nguLoris Malaguzzi, isekelwe emcabangweni wokuthi izingane ziyizifundo ezinekhono, ezidala futhi zinezindlela eziningi zokuziveza ('izilimi eziyikhulu zengane').
- Indawo ekhuthaza ukuhlola: Amakilasi ayizindawo eziguquguqukayo, agcwele izinto zokwakha kanye nezinto ezishukumisayo zokuphenya, zokulawula kanye nokuziveza ngobuciko.
- Ukufunda okusekelwe kuphrojekthi: Abafundi bahlanganyela kumaphrojekthi ocwaningo oluhlangene, beqondiswa yilukuluku labo kanye nesisusa, ngengxenye enamandla yobuciko nesayensi.
- Uthisha njengomcwaningi ohlangene: Othisha basebenza nezingane, becwaninga, bebhala phansi, futhi bekhuthaza ukuzindla ngokubambisana.
- Ukubandakanyeka komndeni: Umphakathi kanye nemindeni bayingxenye esebenzayo, bahlanganyela engxoxweni kanye nokubambisana eziphakamisweni zemfundo.
- Ukwazisa ukuhlukahluka: Ukuhlukahluka kwezindlela zokufunda nokuziveza kubhekwa njengempahla eyisisekelo.
Imininingwane eminingi ku I-LUDUS - Uhlu lwezindlela zokufundisa ezihlukile.
I-Freinet Pedagogy noma Imfundo Esebenzayo
El Indlela ye-FreinetUkufunda okusebenzayo, okwaziwa nangokuthi imfundo esebenzayo, kwasungulwa umfundisi waseFrance uCélestin Freinet futhi kusekelwe ekufundeni ngokuhlangenwe nakho okusebenzayo, ukubambisana kanye nokuhlanganyela okusebenzayo kwabafundi.
- Umsebenzi osekelwe kuphrojekthi kanye nempilo yangempela: Amaphrojekthi nemisebenzi ehlobene nokuphila kwansuku zonke kanye nendawo yomphakathi isetshenziselwa ukunikeza incazelo yangempela ekufundeni.
- Amasu okuveza ngokukhululeka: Kusetshenziswa amasu anjengokunyathelisa izikole, ukubhala mahhala, amajenali ekilasi, kanye nokuxhumana nezinye izikole, okukhuthaza ukuxhumana kanye nobuciko.
- Ukuzimela nokuzibophezela: Umfundi udlala indima esebenzayo, efunda ukuziphathela imisebenzi yakhe, ebambisana nabanye, futhi exazulula izingxabano ngokuthula.
- Ukuhlolwa kokubambisana: Ukuhlola kuhlangene, kuyacabanga futhi kuyakha, kucatshangelwa kokubili izinqubo nemiphumela.
Izinsiza kanye nolwazi olwengeziwe: I-EDocentes - izindlela zokufundisa ezi-5 ezihlukile.
Izikole zentando yeningi
Izikole zentando yeningi ziyahlukana nezakhiwo zendabuko zokulandelana ukuze zisebenzise amamodeli okuzilawula asekelwe ezimisweni zentando yeningi, ukulingana, kanye nokubamba iqhaza okuvundlile.
- Ukuthatha izinqumo ngokubambisana: Wonke amalungu omphakathi wezemfundo (abafundi, othisha, imindeni) ahlanganyela ngenkuthalo ekuphathweni kwesikole.
- Ukufunda okuziqondise ngokwakho: Abafundi bakhetha ukuthi bazofunda ini, kanjani nokuthi bazofunda nini, bethatha umthwalo wemfanelo wenqubo yabo yemfundo.
- Ukukhuthaza ubuzwe: Isikole siyindawo yokufunda izindinganiso zentando yeningi, ukuhlalisana, ingxoxo, inhlonipho kanye nokuxazulula izingxabano ngokuthula.
- Ikharikhulamu eguquguqukayo: Akukho zifundo ezibekiwe; kunalokho, izintshisekelo, izingxoxo, kanye nezidingo zeqembu yikho okwakha imisebenzi yansuku zonke.
Isibonelo esiyinhloko yimodeli I-SudburyYazalelwa e-United States ngo-1968, inikeza izingane inkululeko ephelele kanye nomthwalo wemfanelo ngokufunda kwazo kanye nemithetho yokuphila ndawonye.
Izikole zamahhala neziziphethe ngokwazo
Igama elithi 'izikole zamahhala' lihlanganisa izinhlelo ezingaphandle kohlelo lwemfundo olusemthethweni, ezibeka phambili ukuzilawula, ukuzama, kanye nobuciko. Zigcizelela inhlonipho ngejubane lokufunda lomuntu ngamunye, ukubambisana, kanye nokuxhumana nendawo yemvelo..
- Ukuguquguquka kwekharikhulamu: Uhlelo lwezifundo luvulekile futhi luvumelana nezimo, lusekelwe ocwaningweni nasemdlalweni.
- Ukufunda ngaphandle kwezivivinyo noma amamaki: Amamaki avamile ayasuswa, okubeka phambili ukuhlolwa okuqhubekayo nokwenziwe ngokwezifiso.
- Imfundo enkululekweni: Abafundi nemindeni badlala indima ehamba phambili, ngokuzimela okukhulu kanye nokuthembela ekufuneni kwemvelo kwezingane.
- Imfundo yezindinganiso: Ukulingana, inhlonipho, ukusekelana, kanye nokungabi nobudlova kuyakhuthazwa.
Hlola iwebhusayithi, lapho ungathola khona amakhulu ezikole zamahhala, iMontessori, iWaldorf, iReggio Emilia, i-Amara Berri, imiphakathi yokufunda kanye nezinye izindlela.
I-Doman Pedagogy
El Indlela ye-DomanYasungulwa nguGlenn Doman noTemple Fay, yaqala ukusebenza nezingane ezilimele ebuchosheni, kodwa yanda yaba ukukhuthazwa kwasekuqaleni ukuze kuthuthukiswe intuthuko yezinzwa kanye nengqondo yanoma yimuphi umntwana. Kusekelwe ekhonweni lokufunda lemvelo lezingane futhi kuhlose ukuvuselela izindawo zobuchopho ngemisebenzi ethile nemidlalo kusukela zisencane kakhulu.
- I-multisensory stimulation: Kusetshenziswa amakhadi e-bit, ukufunda komhlaba wonke, kanye nemisebenzi engokomzimba nenengqondo evumelaniswe nesigaba ngasinye.
- Indima yomndeni: Abazali yibona abanesibopho esikhulu sezifundo, okufanele zibe mfushane, zidlale futhi ziphindaphindeke.
- Ukuvimbela kanye nokungenelela kusenesikhathi: Umgomo uwukuthuthukisa ikhono eliphelele lazo zonke izingane, kungakhathaliseki ukuthi ziqala kuphi.
Amanye amamodeli kanye nokuhlangenwe nakho kokufundisa okuhlukile
- Izikole zasehlathini: Ziphefumulelwe yimfundo yangaphandle, lezi zikole zine imvelo njengekilasi eliyinhlokoIzingane zichitha isikhathi esiningi ngaphandle, zihlola, zidlala, futhi zifunda endaweni yemvelo, okuqinisa amakhono azo okunyakaza, ukugxilisa ingqondo, kanye nokuxhumana nemvelo. Funda kabanzi ku- Isikole samahlathi.
- U-Amara Berri: Uhlelo oludalwe eBasque Country (eSpain), olugxile ekufundeni ngokulingisa impilo yansuku zonke, umsebenzi womhlaba wonke novulekile, kanye namaqembu aneminyaka exubile. Lukhuthaza ukuzimela, ubuhlakani, kanye nokuxhumana nabantu.
- Izikole zaseCentral Park East: Imodeli eqaliswe eNew York, ikakhulukazi ezindaweni ezihlwempu, egxile ekubambeni iqhaza komphakathi kanye nekharikhulamu yezifundo ezahlukahlukene evumelaniswe nesimo sezenhlalo.
- Amaqembu abazali kanye nomama abasekhaya: Lezi zinhlelo zifaka imindeni ezihlelayo ukukhulisa nokufundisa izingane zayo ndawonye, ukudala izindawo eziseduze, ezifana nezomndeni, neziguquguqukayo. Abanakekeli bezingane banakekela izingane ezingaba ngu-3-4 emakhaya abo, beqinisekisa ukunakwa komuntu siqu.
- Izikole eziphelele, zaseBolivarian kanye nezomphakathi: Izinhlelo ezigxile ekuqeqeshweni okuphelele, ukubamba iqhaza komphakathi, intuthuko yentando yeningi kanye nokubandakanywa komphakathi ngezinhlelo ezidlula ikharikhulamu yezemfundo.
- Imfundo exhumanayo kanye nemiphakathi yokufunda nge-inthanethi: Ukusetshenziswa kwamapulatifomu edijithali kanye nemiphakathi eku-inthanethi kwenza kube lula izindlela ezintsha zokufunda ngokubambisana, lapho abafundi babelana khona ngolwazi, amaphrojekthi, kanye nokuhlangenwe nakho ngaphandle kwemingcele yesikhala noma isikhathi. Isibonelo: Izikole Zomphakathi ze-PDF.
Izisekelo zefilosofi nezokufundisa zezindlela zokufundisa ezihlukile
Ukucabanga ngemuva kwezindlela zokufundisa ezihlukile kuhlanganisa ithonya lefilosofi yoKukhanyiselwa, ubuRomanticism, ukusebenza ngendlela efanele, ubushoshovu, intuthuko yokuqonda, imfundo yenkululeko, ukufundisa kwabacindezelwe, kanye nokwakha. Abantu abanjengoJohn Dewey, uJean Piaget, uPaulo Freire, u-Alexander Neill, u-Ivan Illich, u-Edgar Morin, nabanye abaningi banikele ekuzindleni okubucayi ngokuthi bafundisa kanjani, kungani, futhi ngayiphi injongo.
Inhloso ukuqeqesha izakhamuzi ezibucayi, ezisebenzayo nezinomthwalo wemfanelo, ezikwazi ukuzindla ngeqiniso nokuliguqula, ngale kokuthola ulwazi nje. Ngakho-ke imfundo iba isenzo esihlangene nesengxoxo, lapho ukufunda ngokubambisana kunqoba khona imfundo yomuntu ngamunye neyokuncintisana.
Izinzuzo zezindlela zokufundisa ezihlukile
- Ukuthuthukiswa komuntu okuphelele: Ukukhula kwabafundi ngokomzwelo, ngokomzimba, ngokwengqondo, ngokwenhlalo nangokobuciko kuyathuthuka.
- Ukukhuthaza ukuzimela kanye nesisusa sangaphakathi: Abafundi baba abafundi abakhuthele nabahlanganyelayo abanomthwalo wemfanelo wenqubo yabo yokufunda.
- Ukubandakanywa kanye nokuhlonipha ukuhlukahluka: Umuntu ngamunye uyaziswa ngobuntu bakhe, izigqi ziyahlonishwa, futhi ukulingana kuyakhuthazwa.
- Isixhumanisi seqiniso: Ukufunda kusekelwe embonweni, kuxhumene nendawo ezungezile kanye nempilo yansuku zonke.
- Ukubamba iqhaza kwentando yeningi kanye nomphakathi: Abafundi bakulungele ukuhlala ndawonye, baxoxe, futhi bazibophezele emphakathini wabo.
Ukugxekwa kanye nezinselele zezindlela zokufundisa ezihlukile
- Imikhawulo yezikhungo: Eziningi zalezi zindlela zithola kunzima ukuzihlanganisa nohlelo lwemfundo olusemthethweni, kokubili ngenxa yezinkinga zomthetho kanye nokuntuleka kokuqashelwa kweziqu.
- Ukufinyeleleka kanye nezindleko: Ezinye izindlela zinezindleko eziphezulu noma zigxile ezindaweni zasemadolobheni kanye nemindeni enezinsizakusebenza, okunganciphisa ukulingana.
- Ubunzima bokuhlola: Ukungabikho kwezivivinyo ezijwayelekile kwenza kube nzima kakhulu ukuqhathanisa imiphumela noma ukuqinisekisa ukufunda ukuze kufinyelelwe ezigabeni eziphakeme.
- Ukuqeqeshwa kothisha: Kudinga ukuqeqeshwa okukhethekile ukuze kuhambisane futhi kuqondiswe ezindaweni eziguquguqukayo nezingafani.
- Ingozi yokuqina: Ngokumangalisayo, ezinye izindlela zokufundisa ezihlukile zingaba nzima uma zisetshenziswa ngendlela eqondile, zilahlekelwe umongo wokuzivumelanisa nesimo ngasinye nomuntu ngamunye.
Indlela yokukhetha indlela yokufundisa ehlukile
Ukukhethwa kwendlela yokufundisa ehlukile kuncike ezintweni eziningi: izindinganiso zomndeni, izidingo zengane, isimo sezenhlalo nezomnotho, ukutholakala kwezikhungo endaweni, kanye nokulindela kwesikhathi esizayo.
- Funda futhi uvakashele amaphrojekthi: Kunconywa ukuvakashela izikole noma izinhlelo eziningana, ukukhuluma nabafundisi nemindeni, nokubuka ukuthi zisebenza kanjani ngokoqobo.
- Hlola ukuhlanganiswa nendawo ezungezile: Ukuxhumana nemvelo, umphakathi, nomndeni kuvame ukuba yisihluthulelo sokwaneliseka komndeni kanye nenhlalakahle yabafundi.
- Cabanga ngokuqhubeka kwesikole: Kubalulekile ukwaziswa ngokuqinisekiswa kwezifundo, ukufinyelela emazingeni aphezulu kanye nokuguquguquka kohlelo ukuze kugwenywe izinkinga zesikhathi esizayo.
- Cabanga ngezindinganiso zomuntu siqu nezeqembu: Imodeli ngayinye isabela ezimisweni ezithile kanye nefilosofi yemfundo, ngakho-ke kubalulekile ukulinganisa ukuthi iyiphi efanelana kahle nomsebenzi wokuphila womndeni ngamunye.
Izinsiza kanye nezinhlu zezindlela zokufundisa ezihlukile
- : Isiqondisi sesiSpanishi esinezikole ezingaphezu kuka-400 kanye namaphrojekthi okufundisa ahlukile abo bonke ubudala.
- : Ulwazi ngaye Indlela yaseMontessori.
- : Incwadi yokubhekisela kumamodeli ayinhloko kanye nesimo sawo samanje.
- Ibhulogi Yokuqeqesha yeVeigler: Izihloko nezinsizakusebenza mayelana namamodeli ahlukile kanye nokusetshenziswa kwawo okungokoqobo.
Ngokufigqiwe, Izindlela zokufundisa ezihlukile zethulwa njengohlu lwamathuba okuguqula imfundo nokuyivumelanisa nezinselele zomphakathi wanamuhla. Ukuhlukahluka kwayo kuvumela umndeni ngamunye kanye nothisha ukuthola imodeli efanelana nezindinganiso zabo, izidingo zabo, kanye nesimo sabo, njalo ngenhloso yokwakha okuhlangenwe nakho kokufunda okunobuntu, okudala, kanye nokuhlanganyela. Isihluthulelo kuzoba ukugcina isimo sengqondo esivulekile, esiguquguqukayo, nesigxekayo, ukwazisa okuhle kakhulu kwesiphakamiso ngasinye nokubeka phambili inhlalakahle yabafundi iyonke.
Izindlela zokufundisa ukufunda: izihluthulelo, izindlela kanye nezeluleko ezisebenzayo
