Täielik juhend sõnastike tüüpide kohta: kui palju neid on ja milleks neid kasutatakse?

Kas olete kunagi mõelnud, kui palju erinevaid sõnaraamatuid tegelikult eksisteerib? Tõenäoliselt olete mõelnud klassikalisele sõnaraamatule, mida koolis kasutasite, kuid tegelikult on sõnaraamatute maailm palju mitmekesisem ja põnevam, kui esmapilgul paistab. Alates traditsioonilistest sõnaraamatutest kuni kõige spetsialiseeritumate sõnaraamatuteni mängib igaüks neist olulist rolli nii keeleõppes kui ka paljudes kutsedistsipliinides.

Me ei teadvusta sageli, et ühe sõna taga peitub terve liigitussüsteem ja lai valik ressursse, mis on kohandatud erinevate kasutajate vajadustele: õpilastele, kirjanikele, tõlkijatele, filoloogidele, tehnikaspetsialistidele ja loomulikult kõigile, kes soovivad oma sõnavara laiendada. Sukeldume sellesse põnevasse universumisse ja avastame selle koos. kõik sõnastike võimalused ja tüübid mis eksisteerivad, kuidas neid liigitatakse ja milleks neid kasutatakse. Näete, et nende sõnadega täidetud lehtede või ekraanide taga on palju enamat!

Mis on sõnaraamat?

Sõnaraamat on teatmeteos raamatuna, elektroonilisel või veebivormingusSõnastik on sõnade, väljendite või terminite kogum, mis on tavaliselt tähestikulises järjekorras koos nende tähenduse, kasutuse, samaväärsuse või selgitusega. Mõned võivad sisaldada ka lisateavet, näiteks etümoloogia, hääldus, kasutusnäited, sünonüümid, antonüümid, piirkondlikud variandid, samuti illustratsioonid või entsüklopeedilised andmed.

Sõnastik pole asendamatu abivahend mitte ainult keeleõpilastele, vaid ka oluline ressurss kirjanikele, tõlkijatele, korrektoritele, õpetajatele ja kõigile, kes on huvitatud oma suulise ja kirjaliku suhtluse parandamisest. Selle peamine ülesanne on selgitada kahtlusi sõna tähenduse, õigekirja, häälduse või isegi õige kasutamise kohta.

Sõnaraamatute lühike ajalugu

Sõnaraamatute päritolu ulatub tagasi antiikaega. Esimesed leksikaalsed kogumikud ilmusid Mesopotaamiaskus on leitud sumeri ja akkadi keeles sõnu sisaldavaid kiilkirjatekste. Hiinas oli see juba olemas Erya See pärineb 3. sajandist eKr ja seda peetakse vanimaks ühekeelseks sõnaraamatuks. Samal ajal panid sellised tegelased nagu Kose Philitas ja Amarasimha aluse iidsetele kreeka ja sanskriti sõnaraamatutele. Sõnastikud ja mitmekesised repertuaarid arenesid välja ka Jaapanis, Pärsias, Iirimaal ning araabia ja türgi maailmas.

Esimene suurem ühekeelne sõnaraamat Euroopas oli Tesoro de la lengua castellana o española (1611), autor Sebastián de Covarrubias, millele järgnes Vocabolario dell'Accademia della Crusca (1612) Itaalias ja Samuel Johnsoni töö inglise keeles (1755). Need pretsedendid on loonud aluse tänapäevastele sõnaraamatutele, nii trükitud kui ka digitaalsetele.

Miks on olemas erinevat tüüpi sõnaraamatuid?

Mitte kõik ei otsi sõnaraamatust sama asja. Mõnikord vajame lihtsalt selget ja lühikest definitsiooni; teinekord oleme huvitatud sõna ajaloolisest päritolust või otsime vasteid mõnes teises keeles. Sellepärast Sõnaraamatuid on mitut tüüpi, millest igaüks on kohandatud konkreetsetele vajadustele.Lisaks on distsiplinaarne areng ja spetsialiseerumine viinud leksikograafiliste teosteni tehnilistes, teaduslikes, keeleteaduslikes ja muudes valdkondades.

Klassifikatsioon võib põhineda funktsioonil, sisul, struktuuril, füüsilisel vormingul või sihtrühmal. Allpool esitame peamised tüübid ja nende omadused, tuginedes teema kohta käivate kõige olulisemate allikate põhjalikule ülevaatele.

Sõnaraamatute üldine liigitus

Vaatleme põhjalikku klassifikatsiooni, rühmitades olulisemad sõnaraamatutüübid vastavalt nende funktsioonile, sisule ja semantilisele orientatsioonile.

1. Vastavalt nende funktsioonile ja semantilisele orientatsioonile

• Semasioloogilised sõnaraamatud (sõnast tähenduseni): Need on kõige levinumad meetodid. Kasutaja otsib konkreetset sõna ja sõnastik annab selle definitsiooni, kasutuse, grammatilise kategooria jne. See on traditsiooniline viis sõna otsimiseks.
• Onomasioloogilised sõnaraamatud (tähendusest sõnani): Need võimaldavad teil alustada ideest või kontseptsioonist ja leida erinevaid võimalikke termineid või leksikaalseid variatsioone. Need on väga kasulikud neile, kes soovivad oma sõnavara laiendada, otsida sünonüüme või leida konkreetseid sõnu konkreetse nüansi väljendamiseks.

2. Vastavalt selle sisule

See on üks levinumaid viise sõnastike liigitamiseks. Siin on peamised tüübid:

• Leksikaalsed või keelesõnastikud: Nad koostavad keele üldsõnavara koos definitsioonide, kasutuse, variatsioonide ning mõnel juhul sünonüümide, antonüümide ja näidetega.
• Kakskeelsed või mitmekeelsed sõnaraamatud: Need hõlbustavad sõnade tõlkimist kahe või enama keele vahel, näidates terminite leksikaalseid ekvivalente.
• Normatiivsed sõnaraamatud: Nende hulka kuuluvad ametlike keeleteaduste akadeemiate või institutsioonide poolt õigeks tunnistatud sõnad, mis kehtestavad standardkasutuse ja välistavad (või näitavad) valedeks peetavaid variante. Hispaania keele võrdlusaluseks on Hispaania Kuningliku Akadeemia hispaania keele sõnaraamat (DLE).
• Kirjeldavad sõnaraamatud (kasutamiseks): Need peegeldavad keelt nii, nagu seda kõnelejad kasutavad, sealhulgas kõnekeelset, piirkondlikku või rahvakeelset kasutust, isegi kui need on vastuolus akadeemiliste normidega. Näide: Hispaania keele sõnaraamat María Molineri poolt.
• Sünonüümide ja antonüümide sõnastikud: Nad rühmitavad sarnase (sünonüümid) või vastandliku (antonüümid) tähendusega sõnu, aidates kirjutada mitmekesiseid ja täpseid tekste.
• Etümoloogilised sõnaraamatud: Nad pakuvad teavet sõnade päritolu, arengu ja ajaloo, nende päritolu ja suhete kohta teiste keeltega.
• Ideoloogilised sõnaraamatud: Nad korraldavad sõnavara semantiliste väljade või ideede perekondade kaupa, mitte tähestikulises järjekorras. Nad alustavad üldiste mõistete või ideedega ja rühmitavad kõik nendega seotud sõnad.
• Kahtluse sõnastikud: Nad lahendavad keelekasutuses esinevaid levinud raskusi, segadusi ja kõhklusi (õigekiri, grammatika, hääldus, sõnakasutus, neologismid, laensõnad jne).
• Entsüklopeedilised sõnaraamatud: Need pakuvad teavet, mis ulatub lihtsast definitsioonist kaugemale. Need hõlmavad ajaloolisi, teaduslikke, geograafilisi ja biograafilisi andmeid, pilte ja igasuguseid viiteid, mis on seotud otsitava terminiga. Hea näide: Wikipedia.
• Tehnilised või erialased sõnaraamatud: Nad koostavad konkreetsetele teadmisvaldkondadele (informaatika, meditsiin, inseneriteadus, gastronoomia, poliitika jne) spetsiifilist terminoloogiat, pakkudes erialale kohandatud definitsioone.
• Visuaalsed sõnaraamatud: Nad kasutavad pilte, illustratsioone ja graafikat sõnade või mõistete tähenduse näitamiseks, muutes need väga kasulikuks laste õppimisel, teise keele või erialaainete õpetamisel.
• Pöörd- ja riimsõnastikud: Nad järjestavad sõnu nende lõpu või rõhulise silbi järgi, hõlbustades riimide, leksikaalsete perekondade või foneetiliste mustrite otsimist, mis on väga kasulik luules ja filoloogias.
• Sagedussõnastikud: Need näitavad, milliseid sõnu keeles kõige sagedamini kasutatakse, kusjuures peamist kasutust leidub hariduslikes töödes ja põhisõnavara õppimisel.
• Žestide sõnastikud: Nad salvestavad ja kirjeldavad keelele ja kultuurile iseloomulikke žeste ja kehailmeid, andes teavet mitteverbaalse suhtluse kohta.
• Vanasõnade, väljendite ja idioomide sõnastikud: Nad koguvad kasutusel olevaid fraase, idioome, vanasõnu ja ütlusi, selgitades nende tähendust, kasutust ja päritolu.
• Biograafilised, ajaloolised või geograafilised sõnaraamatud: Nende hulka kuuluvad pärisnimed, andmed oluliste inimeste, ajalooliste või geograafiliste paikade kohta, sageli entsüklopeedilistesse tekstidesse integreeritud.
• Keelte õppimiseks mõeldud sõnaraamatud: Nad kohandavad sisu ja selgitusi nii emakeelena kui ka võõrkeelena õppivate õpilaste tasemele ja vajadustele, kasutades lihtsaid definitsioone, näidislauseid, süntaktilist ja paradigmaatilist teavet.

3. Toetuse kohaselt

• Trükitud sõnaraamatud (paber): Klassikaline formaat. Need on endiselt kasulikud, kuigi digitaalsed versioonid asendavad neid üha enam.
• Digitaalsed või elektroonilised sõnaraamatud: Nende hulka kuuluvad veebiversioonid, mobiilirakendused, CD/DVD-d ja spetsiaalsed kaasaskantavad seadmed.
• Veebisõnastikud: Nendega saab internetis tasuta tutvuda, neid ajakohastatakse sagedamini ning need võimaldavad kiiret ja täpsemat otsingut.

Selliste veebisõnastike nagu VASTAVALT RAE-st või koostööprojektidest, näiteks Vikisõnastik on demokratiseerinud juurdepääsu nendele tööriistadele.

Peamised sõnastike tüübid on üksikasjalikult selgitatud

Süveneme igasse peamisse tüüpi ja mõnda kategooriasse, mis sageli segadust tekitavad.

Leksikaalsed või keelesõnastikud

Need on traditsioonilised sõnaraamatud, milles Keele sõnu kogutakse koos nende tähenduse, õigekirja, häälduse, grammatilise kategooria, tähenduste ja paljudel juhtudel ka praktiliste näidete, sünonüümide, antonüümide ja variantidega.Need on tavaliselt tähestikulises järjekorras ja on avalikkuse seas enim konsulteeritud teatmeteosed. Hispaania keele sõnaraamat (DLE) RAE oma on hispaania keeles kõige esinduslikum.

Normatiivsed ja kirjeldavad sõnaraamatud

Oluline on neid kahte eristada:

• Regulatiivne: Nad defineerivad ja sätestavad keelelise korrektsuse ametlike kriteeriumide alusel. Tavaliselt jätavad nad välja sõnad, mida peetakse ebaõigeks või pelgalt kõnekeelseks. Need aitavad inimestel vastavalt kehtivale normkasutusele õigesti kirjutada ja rääkida.
• Kirjeldav (kasutus): Nad ei hinda õigsust, aga Nad salvestavad keeles tegelikult kasutatud sõnu ja väljendeidisegi kui neid ametlikult ei aktsepteerita. Need toovad esile kõnekeele ja rahvakeele rikkust.

Mõlemad mudelid võivad koos eksisteerida, kuigi nende fookus ja eesmärk on erinevad.

Kakskeelsed ja mitmekeelsed sõnaraamatud

Need hõlbustavad tõlkimist kahe või enama keele vahelNeed esitavad sõna lähtekeeles ja selle vasted sihtkeeles, mõnikord koos näidislausete, grammatilise teabe, piirkondliku kasutuse jms-ga. Need on olulised tööriistad keeleõpilastele, tõlkijatele ja reisijatele. Saadaval on kakskeelne (kaks keelt) ja mitmekeelne (mitu keelt) versioon nii trükitud kui ka digitaalsel kujul.

Sünonüümide ja antonüümide sõnaraamatud

Need rikastavad sõnavara, parandavad kirjalikku eneseväljendust ja väldivad tarbetuid kordusi. Need sisaldavad loendeid sõnadest, millel on sarnane (sünonüümid) või vastandlik (antonüümid) tähendus.mõnikord eristades nüansse ja kasutuskontekste. Need on eriti kasulikud kirjanikele, õpetajatele ja spetsialistidele, kes otsivad leksikaalset täpsust.

Etümoloogilised sõnaraamatud

Need paljastavad iga sõna mineviku: Nad selgitavad selle päritolu, arengut ning tähenduse ja vormi muutusi, mida see on aja jooksul läbi teinud.Need võimaldavad meil jälgida laensõnu, ühiseid juuri, keelelisi suhteid ning foneetilisi või semantilisi transformatsioone. Filoloogid, ajaloolased ja keelehuvilised hindavad seda kõrgelt. Klassikaline näide: Tesoro de la lengua castellana o española Covarrubiase poolt (1611).

Ideoloogilised sõnaraamatud

Need on väga loomingulised tööriistad: Nad ei korralda sõnu tähestikulises järjekorras, vaid rühmitavad neid ideede, teemade või semantiliste väljade kaupa.Seega, kui otsite kõiki emotsiooniga „rõõm“ seotud termineid, leiate need nüansside kaupa kogutuna ja liigitatuna. See lähenemisviis keskendub tähendusele, mitte loosungile, ning on väga kasulik kirjanikele, luuletajatele ja loomeinimestele, kes soovivad seostada seotud ideid ja termineid.

Kahtluste sõnastikud

Kas sul on kahtlusi mõne sõna õigekirja või kasutamise osas? Need sõnaraamatud selgitavad keele peamisi kõhklusi, vigu või sagedasi segadusi.Õigekiri, hääldus, rõhutus, kokkulangevus, neologismid, semantilised kalkid jne. Need on kiirteatised igapäevaste suhtlusprobleemide lahendamiseks.

Entsüklopeedilised sõnaraamatud

Nad lähevad kaugemale pelgast definitsiooni andmisest: Nad pakuvad kõnealuse termini kohta laiendatud teavet.sealhulgas ajaloolised, biograafilised, geograafilised ja teaduslikud andmed, samuti illustratsioonid, diagrammid või kaardid. Need on entsüklopeediate lühendatud versioonid, kuid keskenduvad termini selgitamisele, mitte teema ulatuslikule arendamisele. Vikipeedia on tänapäeval veebientsüklopeedia kõige sümboolsem näide, samas kui sõnaraamatud, näiteks larousse Need esindavad traditsioonilist trükitud mudelit.

Tehnilised, teaduslikud ja erialased sõnaraamatud

Nad koostavad distsipliinile või teadmiste valdkonnale omaseid termineidNeed ressursid hõlmavad laia valdkonda, sealhulgas meditsiini, informaatikat, õigusteadust, bioloogiat, gastronoomiat, inseneriteadust ja muusikat. Need pakuvad üksikasjalikke definitsioone, mis on kohandatud professionaalsele kontekstile, sageli koos illustratsioonide, diagrammide, tabelite või mitmekeelsete vastetega. Need on olulised nii spetsialistidele kui ka tehnikaüliõpilastele.

Visuaalsed sõnaraamatud

Palju enamat kui lihtsalt sõnad: Need sõnaraamatud lisavad igale terminile või mõistele pilte, graafikat või illustratsioone.Tavaliselt on need korraldatud teemade kaupa (inimkeha, linn, loodus jne) ning sobivad ideaalselt lastele, keeleõppijatele (eriti algajatele) ja tehnilistes valdkondades, kus pilt selgitab kontseptsiooni.

Pöörd- ja riimsõnastikud

Kasulik ja huvitav, Need võimaldavad teil otsida sõnu nende lõppude või rõhuliste silpide järgi.Pöördsõnastikud järjestavad sõnad viimase tähe või silbi järgi, hõlbustades riimide või sõnarühmade otsimist, samas kui riimsõnastikud täpsustavad valikut poeetilise või muusikalise loomingu jaoks. Neid kasutavad laialdaselt kirjanikud, luuletajad ja keeleteadlased.

Sagedussõnastikud

Need näitavad, millised on keeles enimkasutatavad sõnad.Need põhinevad suurtel tekstikorpustel ning on keeleõpetuse, õppematerjalide väljatöötamise ja keeleteaduslike uuringute põhiressursid.

Žestide ja mitteverbaalse suhtluse sõnastikud

Suhtlemisel pole sõnad ainus asi, mis loeb. Need sõnaraamatud koguvad žeste, näoilmeid, kehaliigutusi ja nende tähendust konkreetses kultuuris või keeles. Need aitavad mõista kehakeelt ja vältida kultuuridevahelisi arusaamatusi.

Vanasõnade, väljendite ja idioomide sõnastikud

Spetsialiseerudes keelele omastele fikseeritud väljenditele ja fraasidele, Nad selgitavad kujundlikku või kaudset tähendust, mida sageli ei saa otse tuletada neid moodustavatest sõnadest.Nad pakuvad näiteid, piirkondlikke variatsioone ja kasutuskonteksti.

Didaktilised või õppesõnastikud

Mõeldud õpilastele, Nad pakuvad lihtsustatud definitsioone, näidislauseid, lisateavet grammatika ja süntaksi kohta ning sageli ka palju illustratsioone.Kohandatud nii emakeelena kõnelejatele kui ka neile, kes õpivad keelt võõrkeelena.

Biograafilised, ajaloolised ja geograafilised sõnaraamatud

Need sisaldavad sissekandeid silmapaistvate isikute, geograafiliste paikade või ajalooliste sündmuste kohta, pakkudes kokkuvõtlikku ja asjakohast teavet, mis sobib ideaalselt kiireks vaatamiseks või uurimiseks.

Kuidas on teave sõnastikus struktureeritud?

Iga sõnastikukirje (nn. lema) koosneb tavaliselt mitmest osast, olenevalt sõnastiku tüübist:

• Moto: Defineeritav sõna või väljend, tavaliselt paksus kirjas.
• Hääldus: Märge selle kohta, kuidas terminit õigesti hääldada.
• Etümoloogia: Sõna päritolu ja ajalooline areng.
• Grammatiline kategooria: Määrake, kas tegemist on nimisõna, tegusõna, omadussõna vms.
• Definitsioon: Sõna võimaliku tähenduse või tähenduste (tähenduse) selgitus.
• Kasutusnäited: Laused, mis näitavad, kuidas sõna kontekstis kasutatakse.
• Sünonüümid ja antonüümid: Sarnase või vastandliku tähendusega sõnad.
• Idioomid või kindlad fraasid: Fikseeritud väljendid, mis sisaldavad otsitavat sõna.
• Kasutamise näidustused: Teave kasutuskonteksti, piirkondlike variantide, ametlike või mitteametlike registrite jms kohta.

Kõik sõnaraamatud ei sisalda kõiki neid osi, kuid kõige täielikumad sisaldavad tavaliselt paljusid neist, mis lisab kasutajale rikkust ja konteksti.

Trükitud, digitaalsed ja veebisõnastikud

Tänapäeval Enamik sõnaraamatuid on saadaval digitaalsel kujulElektroonilise meedia eeliste hulka paberkandjal ees kuuluvad pidev uuendamine, kohene otsing, häälduse heli lisamine ning piltide, linkide ja isegi videote lisamise võimalus. Lisaks on olemas mobiilirakendused, tasuta konsultatsiooniveebisaidid ja spetsiifilised elektroonikaseadmed mis võimaldavad teil peopesal mitut sõnaraamatut kaasas kanda.

Sellegipoolest hindavad paljud inimesed trükitud vormingut selle usaldusväärsuse, loetavuse ja segajate puudumise tõttu.

Kes kasutab sõnaraamatuid?

Peaaegu kõik, kuid selle kasutamine on eriti levinud järgmiste inimeste seas:

• Õpilased kõikidele tasemetele sõnavara laiendamiseks, eneseväljenduse parandamiseks ja tekstide mõistmiseks.
• Õpetajad ja haridustöötajad, õpetamis- ja haridusplaneerimise vahendina.
• Tõlkijad, korrektorid ja kirjanikud, täpsuse ja väljendusrikkuse otsinguil.
• Tehnilised spetsialistid kes peavad teadma oma ala täpset terminoloogiat.
• Uudishimulikud inimesed, keelehuvilised ja laiem avalikkus, naudingu, teadmisjanu või konkreetse vajaduse pärast.

Leksikoloogia, leksikograafia ja sõnaraamatute seos

La leksikoloogia See uurib teoreetiliselt sõnu (leksikaalseid üksusi) ja nende süstemaatilisi seoseid keeles. Omalt poolt leksikograafia See on rakendusdistsipliin, mis vastutab sõnastike loomise, terminite kogumise, kirjeldamise ja järjestamise eest etümoloogiliste, grammatiliste, semantiliste kriteeriumide jms alusel. Mõlemad täiendavad teineteist, kusjuures leksikograafia on leksikoloogiliste teadmiste praktiline materialiseerimine.

Sõnaraamatu ja entsüklopeedia peamised erinevused

Un sõnastik See pakub lühikest ja täpset teavet sõnade tähenduse kohta, keskendudes nende definitsioonile, kasutamisele ja aeg-ajalt lisateabele, näiteks etümoloogiale või hääldusele. entsüklopeediaSeevastu arendab see sissekandeid põhjalikult, pakkudes ajaloolist, biograafilist ja kultuurilist konteksti, samuti üksikasjalikke kirjeldusi ja bibliograafilisi viiteid.

Sümboolsed ja soovitatavad näited

• Hispaania keele sõnaraamat (RAE-DLE): Viide hispaania keelele.
• Hispaania keele sõnaraamat (María Moliner): Kirjeldava sõnaraamatu näide.
• Salamanca hispaania keele sõnaraamat (Santillana): Hariv, ideaalne õpilastele.
• Hispaania keele sõnaraamat välismaalastele (SM): Suunatud mitte-emakeelsetele õpilastele.
• Wikipedia: Suurim veebientsüklopeedia, mida pidevalt uuendatakse ja mis on koostööl põhinev.

Sõnaraamatute maailm on palju mitmekesisem ja kasulikum, kui me üldiselt arvame. Õige tüübi valimine on nende tööriistade maksimaalseks ärakasutamiseks võtmetähtsusega. Sõnaraamatud on nii trükitud kui ka digitaalsel kujul õppimise, õpetamise ja tõhusa suhtlemise alustalaks. Kui sa kunagi arvasid, et need on kasulikud ainult tähenduste otsimiseks, siis nüüd on sul parem arusaam kõigest, mida need pakuvad, olenemata sellest, kas oled tudeng, professionaal või lihtsalt keegi, kes soovib süveneda keelde ja ümbritsevasse maailma.